Kooliõel on suur roll lapse tervise hoidmisel ja usalduse loomisel
“Nagu ma ka lapsevanematele esimeses klassis koosolekul ütlen, on kooliõde lapse jaoks esimene iseseisev kontakt tervishoiutöötajaga. Head kogemused kooliõega aitavad luua usaldusliku suhte kogu tervishoiuga,” ütles Parv, kelle jaoks on peamine olla laste jaoks olemas. “Olen partner, kelle poole saab igasuguste muredega pöörduda. Ükski küsimus ei ole liiga palju ega valesti küsitud.”
Kooliõe sõnul on lapsed head inimeste tundjad ja neid juba ära ei peta. “Nad tajuvad, milline täiskasvanu tegelikult on. Olen oma töös aus ja arvan, et lastele selline lähenemine meeldib. Ma ei püüa olla autoritaarne, vaid tulla nendega samale tasandile.”
Usaldusele paneb aluse see, kui juba esimeses klassis tutvustab kooliõde ennast ja oma tegemisi. “Loon väikseid kontakte ning olen avatud ja sõbralik. See jääb lastele meelde,” ütles õde.
Jäämäe all on peidus palju erinevaid tööülesandeid
“Mulle meeldib selle töö juures, et iga päev on hästi erinev. Meie töö on kui jäämägi, kus vaid väljastpoolt nähtava all on tegelikult palju ülesandeid ja rolle,” ütles õde. Ülesannete hulka kuuluvad suuremate ja väiksemate tervisemuredega tegelemine, tervisekontrollide läbiviimine ja vaktsineerimine ning esmaabi andmine. “Vahel võib esmaabist kujuneda päris pikk vestlus õpilasega – nagu sibulat koorides tulevad ükshaaval välja kihid, mis puudutavad erinevaid muresid.”
Lisaks on suur osa suhtlemisel. “Sellest tekib usaldus edaspidiseks koostööks ja laps leiab julguse tulla muresid jagama. Kui õpilane on kinnisem, tuleb talle aega anda. Kui ta praegu ei ole valmis, võib ta järgmine kord ennast juba rohkem avada.” Ka lapsevanematega suhtleb kooliõde tihedalt – tuleb nõustada ja teavitada telefonitsi, läbi Stuudiumi või eKooli ning koguda nõusolekuvorme paberkandjal.
Kooliõe töö nii öelda köögipoolel toimub palju dokumenteerimist. “Lapsed käivad kabinetist sisse-välja, kuid kõik tuleb dokumenteerida. Vaktsineerimine on selle kõige juures tegelikult üks väike tegevus, ülejäänud nähtamatu koorem võib olla suur. Pean olema põhimõtteliselt kõigeks valmis: vahel olen nagu sotsiaaltöötaja, vahel tervishoiutöötaja, õpetaja või peredevaheline lepitaja,” kirjeldas Parv.
Õde kui väga oluline kooli tugispetsialist
Küll aga tõdes Parv, et kooliõede rolli olulisus jääb ühiskonnas sageli tagaplaanile. “Püüan seda aastast aastasse esile tõsta ja näidata, et kooliõde ei ole lihtsalt keegi, kes istub kabinetis. Ta on kooli tugispetsialistina väga oluline inimene ja saab aidata näiteks hariduslike erivajadustega laste toetamisel,” ütles Parv sooviga, et see teadmine jõuaks ka ülejäänud kogukonnani.
Mõnikord tunneb Parv, et ka koolipersonal või õpetajad ei tea täpselt, mida kooliõde teeb. “Kui teen tervisekontrolli, on lapsed minu juures sageli 15–20 minutit või rohkemgi. Õpetajad on küsinud, mida ma nendega nii kaua teen. Vanasti tuldi ju võib-olla viie või kümnekesi sisse, kaaluti, mõõdeti ja kogu lugu. Tänaseks on see kõik väga palju muutunud,” rääkis ta.
Vanematel lastel on ühed mured, noorematel teised
Õpilaste tervisemured on väga erinevad. Levinumad on traumad, kõhu- ja peavalu. “Tervisekontrollis vaatame üle lapse nägemise ning vahel tuleb välja, et see on halvenenud. Pere ei pruugigi sellest teadlik olla ja ka laps ei oska sellest aru saada. Siis on hea võimalus lapsevanemat teavitada, et keegi on seda märganud ja kontrollinud.” Koolis toimuvad tervisekontrollid 1., 3. ja 7. klassis ning gümnaasiumis ka 10. klassis.
Tervisekontrollid toovad välja ka uimastite tarvitamisega seotud teemasid. “Küsimustikus, mida kooliõde kontrolli läbiviimisel kasutab, ei ole suitsetamisele ja alkoholi tarvitamisele väga palju pühendatud, kuid vanemates klassides on see suur probleem. Lapsed on olnud ausad – nad ei valeta mulle, vaid ütlevad, kui on tarvitanud alkoholi või milliseid tubakatooteid kasutavad.”
Kooliõde meenutas ka juhtumit, kus õpilane pöördus tema poole ise väljaspool tervisekontrolli. “Vestlusest selgus, et tal oli pikemat aega kestnud söömishäire,” ütles õde.
“See üks parimaid asju, mida oma tervise jaoks teha saab…”
Kooliõde pakub võimalust ka kaitsta end mitmete ohtlike nakkushaiguste vastu. Leetrite, mumpsi ja punetiste kordusvaktsiin tehakse tavaliselt 7. klassis ning difteeria, teetanuse ja läkaköha vastane vaktsiin 9. klassis. Kuni täisealiseks saamiseni on võimalik saada tasuta HPV-vaktsiini. “Proovin vaktsineerimisega seotud teemadel olla hästi vastutulelik ja aus. Mul on hea meel, et minu koolis on vaktsineerijaid rohkem, kui neid, kes on otsustanud seda mitte teha,” ütles õde.
Raske kuluga nakkushaigused on midagi sellist, mille oleme justkui unustanud. “Kui neid parasjagu ei ole, tundub, et neid polegi kunagi olnud. Tegelikult on need haigused liikvel. Mõistlik on vaktsineerida ja ennetada varem, kui tegeleda hiljem tagajärgedega. Kui on olemas võimalus end kaitsta, on see üks parimaid asju, mida oma tervise jaoks teha saab,” rääkis kooliõde.
Aega mõtlemiseks ja küsimuste küsimiseks
Vanematele, kes kahtlevad vaktsineerimise vajalikkuses, läheneb Parv personaalselt, sest sageli on kahtluse taga on teadmatus. “Saan lastevanematest aru – selle taga on hirm ja soov oma last kaitsta. Nad võivad olla lihtsalt segaduses.”
Kartust nii laste kui vanemate seas võib kooliõe hinnangul tekitada ka valearusaam protsessist endast. “Ilmselt on süstikartus jäänud vanast ajast, kui vaktsineerimine võis olla ebamugavam ja see käis justkui konveiermeetodil. Tänapäeval on see hoopis teistmoodi,” ütles ta ja lisas, et enamik lapsi ka tõdeb pärast, et asi polnudki nii hirmus, kui nad arvasid.
Praegu on kooliõe kogemusel peamine kõhklus seotud HPV-vaktsiiniga. “Tunnen, et see tekitab nii lastes kui vanemates kõige rohkem küsimusi ning nad vajavad selles osas toetust.” Enne HPV-vaktsineerimist teeb kooliõde infotunni, näitab pilte ja räägib, mis vaktsiin see on. Paljude silmis on see endiselt uus vaktsiin, kuigi tegelikult on see kasutusel juba pea 20 aastat.
“Kui siiski HPV-vaktsiinist rahulikult rääkida, anda aega mõelda ja küsimusi küsida, hakkavad vanemad sageli rahulikumalt mõtlema. Kui surve kaob ja neile jääb valikuvõimalus – näiteks teha vaktsiin järgmisel aastal – on nad hiljem nõus,” rääkis õde.
Noorte vaimne tervis on tõsine murekoht
Aastate jooksul on Parv tähele pannud noorte vaimse tervise probleemide kasvu. Selliseid lapsi jõuab tema kabinetti järjest rohkem. “Nad jõuavad minuni sageli hoopis teiste kaebustega. Lapsele peale vaadates saan paljuski aru, kas tegemist on füüsilise või psüühilise, emotsioonidega seotud valuga. Kui seda natukene uurida, tuleb palju välja.”
Vaimse tervise teemade puhul võib lapse pöördumisest näha, kui tema käitumine on teistsugune. Siis annab kooliõde sellest lapsevanemale teada. “Mõni vanem on üllatunud, sest ta ei ole seda varem märganud. Meenub näiteks laps, kellel oli nähtavalt eripärane käitumine ja hiljem selgus, et tal on sotsiaalfoobia. Ema arvates oli kõik seni tavapärane, kuid nüüd on nad abi saanud,” rääkis Parv ja lisas, et see on väga tore, kui pere pöördub edasi mõne spetsialisti poole, et murele lahendus leida.
Kooliõde annab oma panuse mure leevendamiseks või ennetamiseks ka ise teadlikkuse tõstmisega. “Proovin rääkida rohkem näiteks ärevusest, et lapsed oskaksid seda ka ise ära tunda. Vaimse tervise mure ei pea kohe tähendama koju saatmist või tableti võtmist, vaid võib olla õppimine, kuidas oma emotsioonidega toime tulla ja neid ära tunda,” rääkis õde.
