Looduskaunid ja ajaloolised kohad

 

Kronkskallas

Toolse tee viib Kronkskaldale – Lääne-Virumaa ainsale järsule ja hambulise servaga pangaastangule. Umbes 35 m kõrguselt on hea vaade all laiuvale linnuparadiisile, Roogsaare lahele ja roostikus maaninale, samuti pikale sadamamuulile, loodes paistvale Liivasäärele ja Toolse linnuse keskaegsetele varemetele.


 

Kukerpallimägi

Kukerpallimäelt avaneb kaunis ja avar vaade Kunda lahele. Kukerpallimäe vaateplatvormil (pildil) on võimalik puhata, pidada piknikut ning nautida kaunist vaadet.


 

Kunda jõgi ja hüdroelektrijaam

Kunda linna asukoht on kaunis – Toolse neem ja Letipea poolsaar moodustavad Kunda lahe, mille äärset klindiastangut läbib Kunda jõgi. See on Lääne-Viru pikim ja veerikkaim jõgi, mis moodustab Kundas sügava liivakivist seintega kanjoni. 1893. aastal rajati tsemendivabriku varustamiseks elektrienergiaga Kunda jõe kärestikele Baltimaade esimene hüdroelektrijaam (pildil) 240-hobujõulise turbiiniga.


 

Kunda kirik

Aadress: Mere tänav 7, Kunda linn, Viru-Nigula vald, 44106 Lääne-Virumaa
Telefon: +372 322 2170

Kundas on ainuke eripärase ehitusliku lahendusega kirik Eestis.
Hea akustika ja kitsa torniga Kunda kivikiriku sisseõnnistamine toimus 1928.a.

 Sakraalehituslike kaanonite kohaselt asub tavaliselt altar idas, Kunda kirik on aga ehitatud "tagurpidi" − altariga läänes. Altaripildi asemel on Kunda kirikus kutsuva Kristuse kuju − väike koopia taani skulptori (Albert) Bertel Thorvaldseni skulptuurist.
Huvitav teada: - Kunda kirik on ainuke Eestis, kus kirikukell pole mahtunud kellatorni, vaid on toodud kandetala abil katuse kohale kellatorni kõrvale.


 

Kunda kultuur ja Lammasmägi

1871. aastal tegevust alustanud tsemendivabrik hakkas toorainena tarvitama õhukese turbakihi all leiduvat järvekriiti, mille kaevandamisel satuti muistsetele luuesemetele. Nendest huvitatud C. Grewingk tegi kindlaks kunagise järve olemasolu ja määratles selle põhjast leitud luuesemed kiviaja inimeste poolt kalastamisel kaotatud tööriistadena. Keskmise kiviaja küttide ja kalastajate asula tekkis Lammasmäele VII aastatuhandel eKr.
 
1886. aastal korraldas C. Grewingk proovikaevamise endise järve saarel, nüüd Lammasmäeks nimetataval künkal (vt ülal fotol), ja avastas seal asulajäänused. Tema poolt avaldatud uurimuste kaudu sai Kunda hulgalt alles väike, kuid väga iseloomulik leiukompleks rahvusvaheliselt laialdaselt tuntuks. Kui samasuguseid leide tuli hiljem ilmsiks ka naaberaladelt, hakati seda arheoloogilist kultuuri nimetama Kunda kultuuriks.
 
Aastail 1933-1937 toimetas Lammasmäel ulatuslikke kaevamisi Tartu ülikooli arheoloogiakabinet R. Indreko juhatusel. 1949. ja 1961. aastal olid uued kaevamised. Kõikide kaevamistega on sealt saadud kokku umbes 3800 leideset.
 
Leitud on luust ja kivist tööriistu: ahingu- ja nooleotsi, harpuune, kivikirveid ja -talbu. Lammasmäelt on peale töödeldud esemete leitud ka hulgaliselt loomaluid. Eriti rohkelt on põdra- ja kopraluid, kuid ka koeraluid.


 

Kunda mõis

Paar kilomeetrit linnast eemal asub Kunda mõis, mis oli kunagi üks suurejoonelisemaid mõisaansambleid Eestis. Esmakordselt on seda mainitud 1443. aastal. Esinduslik hilisbarokne mõisasüda ehitati 18. sajandi neljandal veerandil Schwengelmite ajal. 1840 asusid mõisa Girard de Soucantonid. Omaette ja väga maalilise kompleksi moodustavad klindirinnaku all jõe kaldal asuvad 1870.–80ndatel aastatel ehitatud võimsad, jõuliselt liigendatud paekivist seinte ja tuudordekooriga (järsult eenduvate karniiside, aknapealsete simsside jmt-ga) hooned: viinavabrik, veski (pildil) ning meierei. Säilinud on omapärane paekivist veskitammide ja kanalite süsteem. Hoonestuse liidab tervikuks suur vabakujunduslik park. Tänapäeval on mõisavaremed tuulte pesaks (mõisa peahoone on alates Teisest maailmasõjast varemeis), kuid hoolsale vaatlejale võivad need vanad ja väärikad müürid jutustada põnevaid lugusid möödunud aegadest.


 

Letipea neem ja kaluriküla

Asukoht: Letipea küla, Viru-Nigula vald, Lääne-Virumaa

Sadama lähedalt Lontovast ida-kirde suunas edasi liikudes jõuame Letipea neemele ja kalurikülla, mis on kuulus suurte rändrahnude poolest. Kohe küla alguses hakkab silma Tagaküla Suurkivi, mille ümbermõõt on ligi 30 ja kõgus 4 m. Päris kalda veerel seisab looduskaitse all olev Ehalkivi (fotol), mis on Põhja-Euroopa suurim kivimürakas (maht 930 m³).

Ehalkivi on Eesti suurima maapealse osaga rändrahn, Ehalkivi on ka Põhja-Euroopa suurim rändrahn.

Nime sai Ehalkivi sellest, et päike loojudes tema taha tervenisti ära kaob.

Olenevalt ilmastikust võib olla kividele ligipääs raskendatud.


 

Lontova

Kunda üks vanim linnaosa Lontova on seotud Kunda sadama sünnilooga. Aastal 1805 kirjutas keiser Aleksander I alla loale sadama ehitamiseks Kundasse. Tolleaegsele Vene keisririigi pealinna Peterburi saksa soost ärimehele Schnackenburgile tuli hiljem mõte asutada Kunda randa ka kuurort pealinna jõukatele elanikele, ehitada hotell külalistele ja hoone tolliametile, rajada Kunda jõele veel teine saeveski ning jõesuudme lähedale sadamamuul. Kõigele sellele pandi nimeks Neu London – Uus London, mis kohalike poolt meelepärasemaks – Lontovaks kohendati. Kunda kaubasadama tegevus lõppes 1940. aastal. Taasavati sadam AS-i Kunda Nordic Tsement koosseisus ning tänapäeval areneb Kunda sadam iga aastaga üha arvestatavamaks mereväravaks Eestis.
 
Aastail 1888–1900 elas sadama vahetus läheduses Lontova alevikus Kunda sadama konstaabli ametit pidanud Karl Öpiku maailmakuulsaks saanud pere. Praegugi veel on alles maja (pildil), kus tulid ilmale Ernst, Oskar, Leeni ja Armin.
 
Tänapäeval on Lontova kummalises tardunud olekus. Alles on hulk väga vana ja omapärast arhitektuuri (nn Valge maja ehk kunagine Londoni hotell, tollimaja, sadamakontor jne), kuid kõik see seisab hetkel tumma mälestusmärgina möödunud aegadele.
 
Hilistalvel, kui lumi on juba sulanud, kuid loodus on ikka veel alasti, reedab Lontova metsas mõrkjas-vürtsine lõhn kevade algust. Karulauk on nina sambla seest välja pistnud. Lontovasse olla see vürtsise maitsega taim sattunud koos viikingitega, kes hoolitsesid, et neid kevadel vitamiinipuudus Kunda lähistel randudes ei tabaks. Karulauk on Eestis looduskaitse all.


 

Maarja kabeli varemed

Aadress: Maarja tn 21, Viru-Nigula alevik, Viru-Nigula vald, 44001 Lääne-Virumaa

Viru-Nigulas asuvad 13.saj ehitatud Maarja kabeli ehk Sõja-Maarja kiriku varemed.

Arvatakse, et kabel rajati tähistamaks venelaste üle saavutatud võitu 1268 Liivi ordu ja venelaste vahel toimunud lahingus. Pärast luterlikku reformatsiooni jäi kabel hoolduseta ja muutus rahvaliku ebausu keskuseks, mis 17. saj keskel põhjustas osalise lammutamise ja järgneva lagunemise. Täna näed endisest kabelist säilinud otsaviilu. Kabel on haruldane, kuna erineb samal ajal püstitatud hoonetest idast tulnud ehituslaadi poolest.

Huvitav teada: kabel on teadaolevalt vanim kivist sakraalehitis Virumaal.


 

Mälestuskivi Kongla Annile

Aadress: Kunda tee 8, Viru-Nigula alevik, Viru-Nigula vald, 44001 Lääne-Virumaa

Viru-Nigula kiriku lähedal paikneb Mahu kihelkonnas elanud Annile püstitatud mälestuskivi. Kongla Ann oli naine, kes nõiaks peetuna hukati võõrvõimude poolt 1640.

Mälestuskivi, rahva seas kutsutud Nõiakivi, püstitati Viru-Nigula Muinsuskaitse Seltsi ja maausuliste eestvedamisel 1990, mil möödus 350 a. Anni hukkamisest. Mälestuskivi on kummardus kõigile teisitimõtlejaile uuel ärkamisjal.


 

Malla mõis

Aadress: Malla küla, Viru-Nigula vald, 44016 Lääne-Virumaa

Malla mõisat (saksa k Malla) on esmamainitud 1443. aastal. Mõis oli keskajal välja ehitatud vasallilinnuse ehk kindlustatud mõisahoonena. Kahekorruseline barokne kivist mõisahoone püstitati mõisa 17. sajandil. Purustatud Põhjasõjas, hävinud tulekahjus (1880-ndatel).

Aastatel 1919-1965 asus võõrandatud mõisas kool. Hiljem kuulus hoone Eesti kalatööstusele ja Kunda tsemenditehasele.

Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Olga von Lwowski. Seisis hiljem aastakümneid tühjalt, eraomanduses alates 1999.aastast.

Hea teada: mõis on eravalduses ja igapäevaselt vaadeldav väljast.


 

Pada linnamäed

Asukoht: Pada küla, Viru-Nigula vald, Lääne-Virumaa

Tallinn-Narva mnt ääres Padal paiknevad Suur ja Väike linnamägi. Suurel linnamäel olevat olnud võimas linnus, mis oli kogu kihelkonna kaitsekeskuseks.
Linnus oli kasutuses üle 2000. a tagasi ja ka 9.-13. saj. Suure linnamäe läheduses paikneb Pada väike linnamägi. Seda kasutati 5.-8.saj. Täna meenutab endist muinaslinnust Suurel linnamäel 1987. taastatud linnuse väravakäik ja Väikesel linnamäel väike osa välismüürist.


 

Soucantoni kujud

2006. aasta suvel toimusid Kundas tsemendimuuseumi korraldamisel tsemendipäevad, mil Simson von Seakylli eestvedamisel loodi ja seati Kundas paika seitse tsemenditehase asutaja ning mõisaomaniku John Carl Girard de Soucanton kuju. Seitsme päevaga modelleerisid seitse kujurit seitse tsemendist Soucantoni (kohalike kombel öeldes Suka Antoni) kuju. Skulptuurid leidsid endale koha peaasjalikult tsemenditehase ajalooga seotud paikades: tsemenditehase kontori ees, esimese  vabriku varemete juures, tsemendimuuseumi ees (Kunda vaim - pildil), omaaegse direktorimaja (tänapäeval klubihoone) ees ja Kunda sadamas. Koolimaja juurde paigaldati Soucantoni troon ning bussijaama juurde kahe näoga Soucanton, mis ei ole tänaseni säilinud.


 

Tammealuse hiis

Aadress: Samma küla, Viru-Nigula vald, 44026 Lääne-Virumaa
Koduleht: https://www.maavald.ee/hiis/hiied/mahu-kihelkond/20-tammealuse-hiis

Tammealuse hiis on Samma külas asuv ajalooline looduslik pühapaik.

Muistsest ajast peale on virulased siin maajumalate poole palvetanud, ande toonud, pühi pidanud ning allikatest ravivett ammutanud. Veel enne II Maailmasõda toimusid siin särud, kuhu tuli rahvast kogu kihelkonnast. Täna toimuvad hiies maausuliste kokkutulekud ja usulised talitused. Omaette käiakse hiies hingejõudu kogumas ning allikatel ravimas.

Hea teada: hiide sisenedes arvesta, et siin on kaitseala. Austa esivanemate traditsioone - säilita paigas puhtus ja rahu palvetamiseks ning mõtluseks.


 

Tsemendivabriku varemed

Jõeorus paiknevad esimese tsemendivabriku varemed. Tsemenditootmise ajalugu ulatub 1870. aastasse, mil Kunda mõisa omanik John Carl Girard de Soucanton ja keemik Viktor Christoph Lieven hakkasid tsementi tootma. Toorainena kasutati muistse Kunda järve põhja ladestunud lubjamerglit ja sinisavi.


 

Vabadussõja mälestusmärk

Vabadussõja ajal nakkushaiglas surnud sõdurite mälestuseks avati 15. juulil 1923. aastal nn lendsalga surnuaial mälestusmärk – neljakandilisel tsementalusel seisev looduslik kivi, mille tipus oli rist. Mälestusmärk lõhuti kohalike kommunistide poolt. Taastatud mälestusmärk avati 23. juunil 1998. aastal.


 

Valdese kirjanduskohvik

Ühel muuseumiööl (14. mail 2011) esitles Kunda tsemendimuuseum kuulsuste käejälgedegaleriis Arthur Valdese (1886−1971) – Friedebert Tuglase müstilise kaaslase – käejälge. Toimus lugemisõhtu Valdese loomingust. Sündis Valdese kirjanduskohvik. See on kummaline-müstiline kirjanduskohvik, mis tekkis korraldajate, publiku ja esinejate ühisvajadusest justkui iseenesest. Vabatahtlikest koosnev meeskond korrastas Kunda muuseumi ühe toa kirjandussalongiks, kus nüüdseks on võimalik ka muid väikeüritusi korraldada. Kirjanduskohviku peamiseks eesmärgiks aga on kõigile avatud formaadis pisut vanaaegsel armsal moel, vabas loomingulises õhkkonnas lugemisõhtuid korraldada. 21. sajandi fragmentaarses kultuurikeskkonnas, kus tekstiline või kultuuriline ühisosa on erinevates seltskondades marginaalne, on tekstide kooslugemine selle ühisosa taastekitamine või põgus kompenseerimine. Kõige olulisem on lugemis- ja kuulamisnauding. Lugemismaterjali valik on vaba, kuid esialgu on valikute suuna määranud Arthur Valdese isiku müstilisus-salapära. Kohvikuformaat annab üritustele lisaväärtuse vaba suhtlemise, vestluste ja erinevate kohtumiste näol.


 

Vasta mõis

Aadress: Vasta küla, Viru-Nigula vald, 44034 Lääne-Virumaa
Koduleht: http://www.mois.ee/viru/vasta.shtml
Telefon: +372 324 2734
Facebook: https://www.facebook.com/Vasta-Kool-196815680337705

Viru-Nigula lähedal paiknevat Vasta mõisa on esmamainitud 1398.

Mõisa härrastemaja ehitati tõenäoliselt 1770. paiku Carl Ludwig von Ritteri ajal. Enne 1919. a võõrandamist kuulus mõis Reinhold von Winklerile. Alates 1998. a toimuvad mõisas renoveerimistööd.

Mõisas tegutseb täna Vasta kool. Igapäevaselt on mõis vaadeldav väljast kuid suviti saab peahoonet külastada Unustatud Mõisad mõisamängu raames.

Hea teada: Mõisasüdamikku suunduva tee ääres asub valitsejamaja, kus 1833. a pidas rahvuseepose "Kalevipoeg" looja Friedrich Reinhold Kreutzwald oma pulmapeo sakslanna Marie Elisabeth Saedleriga.


 

Viru-Nigula Püha Nikolause kirik ja kirikuaed

Aadress: Kunda tee 6, Viru-Nigula alevik, Viru-Nigula vald, 44001 Lääne-Virumaa
Telefon: +372 329 4546
E-post: heinar.roosimagi@eelk.ee

Viru-Nigula Püha Nikolause kirik, mis valmis 13 saj. teisel poolel on Virumaa vanim säilinud kivikirik.

Kirikuaias võid näha palju omapäraseid rõngasriste ja mälestusmärke Siberisse küüditatutele.

Huvitav teada: Püha Nikolaus on laevnike, rännu- ja kaupmeeste kaitsepühak.