Kunda suletud prügila
Kunda linna prügilasse ladestamine lõpetati 2004. aastal. Prügila on lõplikult suletud ja haljastatud. 2006. aastal kui Kunda oli kuulutatud metsapealinnaks, istutati mäele suuremas koguses männi- ja kuuseistikuid. Seejärel rajati parkla ja vaateplatvorm, millelt avaneb suurepärane vaade merele ja ümbruskonna maastikule. Rajatud on prügilast väljuva nõrgvee puhastamise süsteem. Esmalt toimub tugevalt aluselise vee neutraliseerimine, seejärel bioloogiline puhastumine tiikides ja märgalal.
Kunda suletud prügila keskkonnaseisundi hindamine
Kunda prügila suleti kümme aastat tagasi. Algselt oli tegemist tootmisjäätmete prügilaga, kuhu ladestati tsemenditehase tootmisjäätmeid. Ajast, kui prügila linna haldusesse tuli, ladestati sinna segaolme- ja puidujäätmeid. Need moodustavad suhteliselt väikese osa prügila pealmistes kihtides. Prügilast väljuv nõrgvesi on tugevalt aluselise reaktsiooniga. Enne nõrgvee juhtimist Kunda jõkke toimub vee neutraliseerimine ja aereerimine. Järelpuhastus toimub biotiikides. Tiikidest liigub vesi kraavi ja suubub Kunda jõkke. Kunda jõgi omakorda on kaitse all kui üks põhjaranniku parimaid lõhejõgesid. Nõrgvesi võib muutuda ohtlikuks vee-elustikule.
Kümne aastaga on olukord suletud prügilas sedavõrd muutunud, et osa nõrgveest liigub neutraliseerimata kujul biotiikidesse. Kuivaperioodil ei suuda tiigid vett täielikult puhastada ja pH tase ületab lubatud normi. See omakorda toob linnale kohustuse maksta kõrgemat saastetasu.
Olukorra ohtlikkuse hindamiseks on tellitud uurimistöö „Kunda suletud prügila keskkonnaseisundi hindamine". Töö teostas Kobras AS. Projekt viidi ellu KIKi kaasfinantseerimisel.
Valminud uuring annab hinnangu suletud prügila keskkonnaohtlikkusele. Uuringus on nimetatud ettepanekud edasiseks tegevuseks.
AS Entec Eesti andis 20.07.2018 Vallavalitsusele üle Kunda suletud prügila nõrgvee käitlemise põhiprojekti. Eelnevalt kaaluti kolme puhastussüsteemi ümberehitamise alternatiivi. Kuna väävelhappe puhasti töös hoidmine on kordades kulukam, ebaefektiivsem ja ebastabiilsem kui CO2 puhasti pidamine, siis otsustati CO2 kasuks. Lisaks on CO2 kasutamine nõrgvee neutraliseerimisel keskkonnasõbralikum. Väikseimgi vee erikasutusloas sätestatud piirväärtuste ületamine toob kaasa kulukad saastetasude trahvid, mille kogu kulu on viimaste aastate lõikes olnud kordades suuremad kui uue puhasti rajamine. Lisaks ehitati neutraliseerimisjaamas välja ka online monitoorimissüsteem. Selle abil saab kindlaks määrata jaama siseneva nõrgvee vooluhulgad ja pH. Vastavalt sellele toimub ka CO2 automatiseeritud doseerimine. Põhiprojekti ja uuringute maksumuseks oli 28 110 eurot. Projekti koostaja selgus hankemenetluse käigus vähempakkumisel.