KUNDA, SIBERI, LINNUSE, KABELI   KÜLAD 

Asukoht : Rakverest 24 km kirde poole

Küla pindala :

Elanike arv :  Kunda külas     24
                        Siberi külas       22
                        Linnuse külas   47
                        Kabeli külas      22

Majapidamiste arv:
                       Kunda külas        8
                       Siberi külas         9
                       Linnuse külas   24
                       Kabeli külas      12

Naaberkülad: Malla küla, Ojaküla

Külavanem:  Maire Sepp

Telefon: 5293980

Küla arengukava: koostatud aastateks 2003/2004 - 2009

Külaselts: asutatud  märtsis 2003.a

Külaseltsi facebooki leht

 

Paiknemine

Piirkonna moodustavad Kunda, Siberi, Linnuse ja Kabeli külad, mis külgnevad  Kunda linnaga. Ala läbib kaks maakonnalise tähtsusega teed: Malla-Rakvere ja Sämi-Kunda tee. Kaugus Tallinn-Narva maanteest 10 km, Viru-Nigula valla keskusest 7-10  ja Rakverest 24 km. Seega on külade tõmbekeskuseks Kunda linn, kuhu käiakse tööle ning mille elanikud tulevad külasse elama

Ajalooline taust

Ajalooliselt ühendab paikkonna külasid kohanimi Lammasmägi, mille järgi võeti kasutusele termin kogu Euroopas - kunda kultuur. Külas leidub mitmeid kivikalmeid ja kultusekive, mis on kui nähtamatu ja samas käegakatsutav side esivanematega.

1241 Taani Hindamisraamatu järgi on siinkandis üles kirjutatud külad Andja, Ojaküla, Paidola, Gundas, ja Rahy. T. Tamla sõnul on Paidola tõenäoliselt asunud Kunda külast läänes tänapäevaste Linnuse ja Kabeli külade kohal. Siberi küla on aga tõenäoliselt hilisema ajalooga.

Külade elu on läbi ajaloo olnud tihedas seoses mõisaga.

13-16 sajandini on maavaldajad  sageli vahetunud.

Alates 17. sajandist on teada juba pikemaaegseid mõisaomanikke:

Johann Müller 17. saj.

V. Schwengelm , 18-19. saj.

J. V. Schnackenburg   19. saj. I pool

Girard de Soucantonid 19. saj. II pool

17.sajandil on mõis kahel korral maani maha põlenud  (1644 ja 1658 aastal). Viimane põleng on tõenäoliselt seotud vürst Mihhaili sõjakäiguga Virumaale, kui põletati maha ka terve Viru-Nigula kirikumõis. Ometi on Kunda mõisa kohta säilinud 1647 aastast üks gravüür (üks väheseid näiteid tolle ajastu Eestimaa mõisate välisilmest). Autor Adam Olearius, saksa teadlane ja kirjamees, kes 1635.aastal Kundas laevahuku järel maale pääses ja mõisas tervist kosutas.

19.sajandil kadusid metsad mõisa lähipiirkonnast, kuna mõisas töötas saekaater ja viinavabrik. Viinaajamise kõrvalsaadusena tekkinud rikkalik loomasööt andis võimaluse suuremaks loomapidamise arendamiseks - piirkonnas on kokku 5 endisaegset karjalauta.

1871.aastal otsustas   kohalik mõisnik alustada tsemenditootmist. Tööjõu ligitõmbamiseks laskis ta ehitada elumaju. Nõnda on kujunenud  suur osa praeguse Kunda ja Siberi küla hoonestusest.

1864-1916 (?) töötas Kunda külas mõisakool, mille laskis  ehitada J.C. Girard de Soucanton. Hiljem hoiti seal kohaliku pritsimeeste seltsi vara, kasutati seltsimajana, nõukogude ajal mõnda aega kolhoosikontori ja punanurgana. Kaasaegsed külaelanikud mäletavad hästi taidlus- ja peoõhtuid, mis selles majas on toimunud.

1924-1940. aastani tegutses Kunda mõisas Eesti Rahvaülikool

1941.aastal süütasid punased mõisahoone ning see on tänaseni varemeis.

Kollektiviseerimise alguses 1949.aastal loodi piirkonnas kolm väikekolhoosi:

Põllumees (Kunda mõis ehk Linnuse küla),

Külvaja (Kunda küla)

Oktoobri Võit (Kureküla)

Neist kaks viimast ühinesid aasta pärast Külvaja kolhoosiks.

Veel aasta hiljem aga moodustasid kõik kolm ühise Rahu Tee kolhoosi.

1961.aastast  liideti Rahu Tee Lenini Võiduga - uus nimi Kunda  kolhoos.

1971.aastal moodustus suur Viru-Nigula kolhoos, mis lõpetas oma tegevuse 1993.aastal.

Kolhoosi ajal ehitati Siberi külasse üks suur karjalaut, mis ühendati mõisaaegse laudaga.  Vanas mõisakeskuses oli nõukogude perioodil võitööstus, mudelitsehh ja aiand. Viimane tegutses otse tsemenditehase kõrval, kasutades tehase keskkütteauru. Tänaseks on tootmistegevus neis asutustes lõppenud.

Siberi küla lõunaosas on 1970-ndatel aastatel ehitatud tsemenditehase puhkekeskus. Praegu asub see erakätes ning areneb jõudsalt puhke ja turismiteenust pakkuva ettevõttena.

Kultuurilooliselt tänuväärse jälje on küla ajalukku jätnud Siberi külast pärinev noorsoojuttude autor Jüri Parijõgi, kes 1941.aastal Tartu vanglas punaste poolt hukati. Tema tütar Aili Erlemann on tuntud kui leedu keele tõlk. Samast suguvõsast on võrsunud ajakirjanikuna töötav  Aivi Parijõgi (s. 1967) Ta on teinud kaastööd mitmetele Virumaa teemat käsitlenud ajakirjadele ja väljaannetele. Lisaks neile on siitkandist veel Kundas sündinud luuletaja  Harald Suislepp, kes on juurtega  Kureküla poiss.

Looduslikud olud

Piirkond paikneb Põhja-Eesti lavamaal, merest 3-4 km kaugusel. Põhjast piirab külasid liustikujõesetetest kujunenud pikk rannavall Hiiemägi, edelaosas paikneb ca 2 km läbimõõduga Kunda soo. Lõuna- ja kaguosa külgnevad Varudi raba  siirdealaga.  Sämi-Kunda tee ääres, ca 200 m Kunda jõest lääne pool,  asub Lammasmägi - liustikujää poolt klindist lahtimurtud pangas.

Kunda jõgi läbib küladegruppi lõunast põhja, olles alates Kohalast Lammasmäe puhkekeskuseni kanuudele läbitav ning andes energiat hüdroelektrijaamale ca 1km külapiirist allavoolu. Linnuse küla põhjaosas Malla tee silla juures  on jõel  kosk mille läheduses on töötanud endisel ajal vesiveski ning viinavabrik.

Metsad on peamiselt soised lepikud,  ja segametsad. Põhjaosas leidub tüüpilisi alvareid kadastikega, lõunaosas jääjärveliivadel kasvavaid männikuid. Riigimetsad asuvad peamiselt sooaladel.

Maavaradest on piirkonnas kaevandatud järvekriiti endise järve aladelt, tänu millele avastati ka muistne asulakoht Lammasmäel. Teiseks maavaraks on kohalik liiv  Siberi karjäärist (viimane on ametlikult praegu suletud). Pae-, savi- ja turbakarjäärid paiknevad piirkonnast väljaspool ca 2km raadiuses.

Tasane järvenõgu on soodne põllu ja heinamaa, alvarialadel on põlluharimine raskendatud õhukese pinnakatte ja suure kivisuse tõttu.

Majanduslikud olud

Piirkonnas leidub tööd kodustes majapidamistes ning paaris ettevõttes, mille põhitegevuseks on puidutöötlus ja turismiteenus. Praegu saab keskmiselt 5 inimest ajutist tööd kohalikelt tööandjatelt. Tulevikus võib töökohtade arv suureneda, kuna välja arendamisel on küla territooriumil asuv vana viinavabrikukompleks koos selle juures oleva pargiga. Sinna on planeeritud puhke- ja konverentsikeskus.

Lisaks olemasolevaile talunikele plaanib talupidamisega tegelema hakata veel üks elanik.

Külla sisse registreeritud elanikest elavad  ja töötavad mujal 12 inimest. Reaalselt külas elavate inimeste töökohad paiknevad lähipiirkonna ettevõtetes ja asutustes. Töötuid on kokku 6, neist 2 mehed vanuses 29 ja 51 aastat, 4 naist vanuses 31-53.

Poes ja koolis käivad inimesed Kunda linnas. Viru-Nigula vallavalitsuses aetakse ametlikke asju. Valla kultuurimajas osaletakse lasteringide töös, täiskasvanud on seotud Kunda kultuurimaja huviringidega. Külas toimib vastastikune abistamine põlluharimisel ja küttematerjali muretsemisel.

Piirkonna muutumine ja arengutendentsid

Küla muutumisele tugevaks tõmbekeskuseks turistidele aitab kaasa kohaliku eraettevõtja tegevus Linnuse külas on alustatud vana viinavabriku ja veski hoonete rekonstrueerimist. Neist on plaanitud välja arendada puhke- ja konverentsikeskus väikese majutusvõimalusega. Endine mõisapark  tiikidega on kavas heakorrastada .

Looduses on võimalik tähistada nii maastikuline kui kultuurilooline õpperada - paik annab selleks palju võimalusi.

Eesmärk :on taaselustada soikunud külaelu, taastades vana külakooli ja endise seltsimaja hoone, ning rajades selle juurde avaliku puhkeala koos laululava, külakiige, mänguväljaku ja spordiplatsiga. Muuta külad  atraktiivseks külastuspiirkonnaks turistidele, edendades sellega kohalikku ettevõtlust.

Tegevusalad:

• Talgutööd seltsimaja ja selle ümbruse korrastamisel
• Ühiste pidude korraldamine läbi aasta
• Piirkonna maine kujundamine ja elukeskkonna parandamine

Suuremad saavutused:

• Seltsimaja sai uue katuse PRIA toetusega
• Ehitatud on laululava, külakiige, laste mänguväljak, vabaõhuüritusteks vajalikud lauad ja pingid
• On trükitud voldik piirkonna matkaraja tutvustamiseks, trükitud kaart, avaldatud artikleid ajakirjanduses ja näidatud filmi ETVs

Toetajad:

PRIA, KOP, Maaelu Edendamise Sihtasutus, vallavalitsus, ettevõtjad, eraisikud

Teavitus valminud projektidest alates 2015. aastast 
Kunda Külaselts rekonstrueeris seltsimaja  pargis oleva kõlakoja katuse ja esinemispõranda.
Projekt nr 12-4/2014/156 Toetaja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

 

 

 

 

Leader  projekti „Kunda Külaseltsi kangastelgede ruumi ja abihoone põrandate rekonstrueerimine" abil valmisid uued põrandad 2017a.