Lapse sünd registreeritakse Eestis, kui laps on sündinud Eestis või lapse vanema elukoht on Eestis või lapse vanemad on Eesti kodanikud. Kui lapse sünd on registreeritud välismaal, Eestis sündi ei registreerita, kuid välisriigi sünnidokument tuleb rahvastikuregistrisse kandmiseks esitada maakonnakeskuse kohalikule omavalitsusele.
Sünni registreerimisel teeb ametnik sünnikande rahvastikuregistrisse. Sünnikanne koostatakse lapse seadusliku esindaja isikliku avalduse ja meditsiinilise sünnitõendi alusel. Sünni registreerimise käigus toimub isaduse omaksvõtt, lapsele ees- ja perekonnanime andmine ning sünnitõendi väljastamine.
Lapse sünd tuleb registreerida ühe kuu jooksul lapse sündimise päevast arvates. Mõjuval põhjusel võib sünni registreerimise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni ning niisugusest soovist tuleb teavitada perekonnaseisuasutust, kus sündi soovitakse registreerida.

Sünni registreerimise avalduse võib esitada ükskõik millisele kohalikule omavalitsusele.
Sünni registreerimise avaldus esitatakse kohalikule omavalitsusele isiklikult kohale tulles või e-rahvastikuregistri portaali vahendusel (seda juhul, kui tervishoiuteenuse osutaja on esitanud sünnitõendi rahvastikuregistrisse). Teenus võimaldab sünni registreerimise avaldust esitada ka üksikvanematel ning vanematel, kes ei ole omavahel abielus.
Sünni registreerimine Viru-Nigula vallavalitsuses, isiklikult kohale tulles
Sünni registreerimise avalduse võib esitada lapse seaduslik esindaja(d) ehk vanem(ad) või eestkostja.
Kui lapse vanemad on omavahel abielus, võib soovi korral sündi registreerima tulla üks vanematest Sellisel juhul tuleb esitada teise vanema kirjalik avaldus, kus ta kinnitab nõusolekut lapsele antava nime osas.
Vajalikud dokumendid:
    • avaldus sünni registreerimiseks (avalduse täidab avaldaja soovil perekonnaseisuametnik);
    • tervishoiuteenuse osutaja tõend lapse sünni kohta (kui see ei ole eelnevalt kantud rahvastikuregistrisse);
    • vanema(te) isikut tõendav dokument;
    • vanemate abieludokument (kui see ei ole kantud rahvastikuregistrisse);
    • kui abielus olevatest vanematest tuleb sündi registreerima üks, peab tal kaasas olema teise vanema kirjalik nõusolek lapsele antava nime suhtes.
Lapsele nime andmine
Eesnimeks võib anda kuni kolm lahku kirjutatud nime või sidekriipsuga seotud kaks nime. Eesnimi peab olema kooskõlas heade kommetega ja vastama isiku soole.
Perekonnanimeks võib anda mõlema vanema ühise perekonnanime või ainsa vanema perekonnanime. Kui vanematel on erinev perekonnanimi, antakse lapsele ühe vanema perekonnanimi.
Lapse hooldusõigus
Sünni registreerimisel kantakse rahvastikuregistrisse hooldusõiguse andmed. Omavahel abielus olevatel vanematel on ühine hooldusõigus. Vanemad, kes pole omavahel abielus, peavad valima, kas hooldusõiguse saab üks vanem või mõlemad.

Rohkem infot
Perekonnaseisutoimingud (Siseministeerium)

Õigusaktid:
Perekonnaseadus
Perekonnaseisutoimingute seadus
Nimeseadus

Taotluse vormid:
Sünni registreerimise avaldus (e-rahvastikuregistri portaalis)
Sünni registreerimise avaldus (PDF)