Ehk mõeldes teadmistele ja ühiskonnale sõbrakaubanduse võtmes

Koroonaaeg pani oma pitseri ka selleaastasele sõbralaadale – see oli pisem ja lühem kui kunagi varem. Aga ehk tuleb sellessegi suhtuda kui n-ö uude normaalsusesse. Ajad ja traditsioonid muutuvad. See on loomulik ja hea. Sest muutused tähendavad ju ka uusi ja huvitavaid arenguvõimalusi. Nagu öeldakse: head kriisi ei tohiks lasta raisku minna. Kui uue aastatuhande alguses taaselustatud sõbralaada traditsioon püüdis justkui järele aimata kadunud aegu, siis nüüd (paarkümmend aastat hiljem) võiks sellele lisanduda uus ja kaasaegne mõõde. Käsitööle, laulule ja tantsule, heale söögile ja joogile pühendatud (ranna)kultuuripeole võiks lisaväärtust anda näiteks uuel tasemel teadmusvahetus.

Tegelikult pole selles idees midagi uut, sest taoliselt toimis see ka ennevanasti, et peale otsese majandusliku ja kultuurilise kasu kandis sõbrakaubandus alati ka teadmiste ja kogemuste vahetamise mõtet – ammustel aegadelgi jagati sõbralaadal uudiseid laiast maailmast, samuti meresõidu- ja kalapüügi-, aga ka kodu- ja muid kultuurilisi tarkusi. Tarkus on siin eriline märksõna. Soomlaste ja rannavirulaste vahel sajandeid toimunud ülemeresõprus ja -kaubandus pidi kõige sügavamas mõttes olema tarkuse- ja teadmistepõhine. Merega muud moodi ei saa. Merel tarkust kavalusega ei asenda. Illusioon tarkusest seal lihtsalt ei toimi. Merel on pea alati seistud silmitsi selliste ohtude ja riskidega – nagu ebakindlus, vastuolulisus, kõrged (merel eluohtlikud) panused ja ajakriitilisus – , mis on nüüdseks saanud ka meie rahutu ühiskonna just kui normaalseks osaks.^1,2

¹ Vt normaalsusjärgse ajastu kohta nt: Ziauddin Sardar „Welcome to postnormal times" – Futures 42, June 2010; https://ziauddinsardar.com/articles/welcome-postnormal-times; Ziauddin Sardar „Postnormal Times Revisited" – Futures 67, March 2015, Pages 26-39; https://ziauddinsardar.com/articles/postnormal-times-revisited.

² Vt ka: Tarmo Soomere „Järjepidevuse ja muutlikkuse tasakaal" – Sirp, 11.05.2018, lk 38, https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/jarjepidevuse-ja-muutlikkuse-tasakaal/

Kui lugeda vanu lugusid ja mälestusi, siis neist kõigist aimub, et ranna-viru meelelaad on oma olemuselt teadmistepõhine. Praegune ühiskond ja sellega seotud probleemid on aga nii keeruliseks muutunud, et üha enam vajame orienteerumiseks teaduse tuge. Sellepärast oli justkui erilise-olulise tähendusega, et sõbralaada aegu oli Kundas ja Viru-Nigula vallas külas teaduste akadeemia president Tarmo Soomere.

Foto autor: Reti Kokk

Akadeemia president oli ka selleaastase räimeküpsetamiskonkursi žürii esimees. Lisaks kohtus ta vallajuhtide, kohalike elanike ning ka siinse meediaga. Oleks väga kahju, kui suures poliitikas toimuvad mängud lämmatavad lõpuks kogu sisu ja sõnumi, mille eest akadeemia president seisab – et poliitiliste otsuste ühe komponendina tuleks kaasata igal tasandil (Euroopa Liidust meie oma riigi ning pisikeste omavalitsusteni välja) parim teaduslik teadmine.

„Kui tehakse tarku otsuseid nii majanduslikus kui ka poliitilises mõttes, kasvab ühiskond paremaks ja tugevamaks," ütles akadeemik Soomere ühes hiljutises intervjuus. Samast tekstist parafraseerides küsimust: milline oleks ideaalne tulevik meie vallale – siis presidendi vastus oleks: tarkusepõhine.³ See sõnum on pisikeste linnade ja valdade jaoks niivõrd oluline, et ükskõik, mis suures poliitikas toimub, seda mõtet tuleks hoida ning selle alusel tegutseda. Teadusnõustamine riigi tasandil juba toimib. Pisitasa laieneb see ehk ka kohalike omavalitsusteni. Ja selles protsessis oleks hea osaline olla. Tegelikult on pisikesel vallal olemas kõik eeldused, et piloodi rolli täita  – mõelda sisuliselt, kuidas omalt poolt kaasa aidata, et tipptasemel teadusnõustamine päriselt kohalikule tasandile jõuaks.

³ Tarmo Soomere: Ma tahaksin olla ühiskonna ehitaja, kindlasti mitte selle lõhkuja. Postimees, 31.07.2021, lk 6–7. https://leht.postimees.ee/7304984/tarmo-soomere-ma-tahaksin-olla-uhiskonna-ehitaja-kindlasti-mitte-selle-lohkuja

Võib-olla kõlab see kõik ulmena. Tegelikult on võimalusi ja meetmeid mitmeid. Alustades meie oma akadeemia, samuti Euroopa akadeemiate ühenduste (nt ALLEA – All European Academies või EASAC – European Academies Science Advisory Council) ja teadusnõunike võrgustike (nt ESAF – European Science Advisors Forum, mille tööd juhib ajavahemikul 2020–2023 akadeemik Tarmo Soomere) tehtud ettepanekute põhjalikust lahtirääkimisest meie tugevate külgede toetamiseks ja nõrkuste leevendamiseks. Sest oleks ju mõistlik mitte ainult teada, mida akadeemiad Euroopa juhtidele ja teadusnõunikud meie otsustajatele soovitavad, vaid pakkuda selleks välja ka oma mõtteid. Samuti mõeldes sellele, kas ja kuidas haakuda Euroopa komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse (European Commission Joint Research Centre, JRC) teadlaste ja poliitikute vahel tihedama sideme loomisele suunatud ettevõtmise „Teadus kohtub parlamendiga" Science meets Parliaments / Science meets Regions ideedega. Paar aastat tagasi (31.01–02.02.2019) toimus koostöös JRC-ga teaduste akadeemias rahvusvaheline seminar-töötuba „Teaduselt parlamendile". Seal arutleti, millisel moel ja formaadis võiks teadlaste nõu kõige paremini jõuda nendeni, kes peavad vastuolulise info ja tugeva ajalise surve all tegema otsuseid, mis mõjutavad meie kõigi elu võib-olla veel paljude aastate vältel.⁴ Järgmine seminar-töötuba võiks laieneda programmi teisele osale – Science meets Regions.

⁴ https://www.akadeemia.ee/sundmused/rahvusvaheline-seminar-tootuba-teaduselt-parlamendile/

Kui nüüd edasi fantaseerida, siis võiks mõelda, et kui Paidel on arvamusfestival, siis meil võiks lisaks sõbralaadale olla ka faktifestival (naljaga pooleks on taolise festivali idee ka teaduste akadeemias õhus olnud). Isegi kui see on mõeldud kerge huumorina, siis tegelikult on mõttel reaalne ja tõsine sisu – sest kuigi väärtuspõhiste arvamuste üle mõtete vahetamise kaudu kasvab ühiskond tugevamaks, siis tugevat tööstust ja ettevõtlust pelgalt arvamuste najal üles ei ehita. Lisaks ei pea faktid olema igavad, tuimad või inetud⁵ (millegipärast sedasi vist vahel arvatakse). Vastupidi, neis võib peituda imepärane ilu, millesse süvenedes on võimalik avastada, et maailmas on asjad (vähemalt mõningad neist) palju paremini, kui arvata oskame või julgeme (vt näiteks: Hans Rosling, Ola Rosling, Anna Rosling Rönnlund „Faktitäius. Kümme põhjust, miks me maailmast valesti mõtleme – ja miks asjad on paremini, kui sa arvad").

⁵ Parafraseerides Michael Deaconi sõnu kvaliteetajalehes The Daily Telegraph tõejärgse poliitika loomuse kohta – et see toetub kolmele sambale, mis iseloomustavad enamikku tõsiasju: „Faktid on negatiivsed, pessimistlikud ja ebapatriootilised."

Tarkade linnade ja tarkade valdade kuvand võib mõnes mõttes ju olla lihtsalt moevool, aga samas on selles nii palju sisu, et see võiks kujuneda väga teadlikuks arengukursiks. Nõnda mõtlemine võiks olla ka meie järgmine kummardus oma tarkadele esivanematele.

Ebe Pilt