« Tagasi

Eesti haridusministri proua Mailis Repsi koolilõputervitus

Tagasivaade möödunud õppeaastale

 

Möödunud õppeaasta on olnud kahtlemata edukas. Haridusvaldkonda puudutavaid seadusi on muudetud ja raha investeeritud. Kõike selle nimel, et haridust edendada ja muuta veelgi tõhusamaks.

 

Igas kooliastmes suunavad lapsi ja noori mitmed erinevad spetsialistid, keda on vaja toetada ja hinnata. Viimast mõtet silmas pidades oleme pööranud tähelepanu õpetajate, kasvatajate ja tugispetsialistide palkade konkurentsivõime tõstmisele. Õpetaja palga alamäär tõusis seni kõrgeima tasemele - 1250 euroni. Vabariigi valitsus suunas omavalitsustele 15 miljonit eurot lasteaiaõpetajate palkade tõstmisele. See muutus tõstis paljude lasteaedade õpetajate elatustaset.

 

Ka õpilaste jaoks on toimunud mitu muudatust, mis teevad nende kooliteekonna mõnevõrra kergemaks. Õppeaasta alguses jõudsid koolidesse digiõpikud läbi veebikeskkonna Opiq. Isiklikult pean seda suureks töövõiduks, sest digiõpikutega soovime muuta õpilaste koolikoti kergemaks ning õppimise individuaalsemaks ja interaktiivsemaks. Riik on investeerinud ka koolikeskkonna parendamisse - möödunud õppeaastal toetasime omavalitsusi põhikoolihoonete kaasajastamisel veel 45.5 miljoni euroga.

 

Mainimata ei saa jätta ka seda, et alates sügisest on kõigil väga hea inglise keele oskusega gümnaasiumilõpetajatel võimalik sooritada tasuta rahvusvaheliselt tunnustatud kõrgtaseme (C1) inglise keele test ja saada rahvusvaheline keeleoskuse taset tõendav tunnistus. See lihtsustab edasist haridusteed noortel, kes plaanivad siduda oma elu erialaga, mis eeldab väga head võõrkeeleoskust ning neil, kes soovivad saada välisriigis õppimise kogemusi.

 

Oluline aasta kutse- ja kõrghariduse jaoks

Kutseharidusele oleme pööranud erilist tähelepanu. Vastu võeti seadus, mis parandab kutseõppe ja tööturu seotust. Lisaks uuendati rahastamisskeemi, mis annab koolidele suurema vabaduse oma sihtide seadmisel ja julgustab õppetulemusi parandama. Valitsus kinnitas ka kutseharidusstandardi muudatused, millega toetatakse noori erialavalikute tegemisel ning mis toovad suuremat paindlikkust kooli lõpetamise tingimustesse.Oluline on mainida, et Haridus- ja Teadusministeeriumis vastvalminud analüüsi põhjal on 80 protsenti kutseõppuritest rahul teadmiste ja oskustega, mida kutsekoolid pakuvad.

 

Möödunud õppeaasta tõi kõrgharidusse mitu olulist muudatust, mille vilju saame tulevikus noppida. 2019. aasta alguses allkirjastasin ülikoolide halduslepingud. Tegemist oli olulise  verstapostiga - kokku lepiti ülikoolide vastutusvaldkonnad, peamised eesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud tegevused.

 

Märtsis võeti riigikogus vastu kõrgharidusseadus ja ülikoolide seadused, mis suurendavad paindlikkust nii üliõpilaste kui ka kõrgkoolide jaoks, soodustavad kõrgkoolide vahelist koostööd, tugevdavad ülikoolide ja ühiskonna seoseid ning võimaldavad kujundada akadeemilistele töötajatele atraktiivse karjäärimudeli. Tudengite jaoks on seaduste uuendamine märgiline, sest mitmed nende soovitud muudatused kirjutati seadustesse sisse. Näiteks uuest õppeaastat alates on võimalik akadeemilise puhkuse ajal õpingutega jätkata ja eksameidki sooritada.

 

Tegelikult leiab möödunud õppeaasta töövõite pea igast valdkonnast. Näiteks täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr on tõusnud läbi aegade rekordilisele tasemele! Uuringu sõnul on noorsootööga rahul pea 90 % noortest ja huviharidus sai 14 miljonit lisarahastust. Samuti astusime suure sammu idufirmade toetamise suunas - Haridus- ja Teadusministeerium ning sihtasutus KredEx ja Startup Estonia on otsustanud toetada haridusvaldkonna idufirmade loomist 300 000. Nedd on edusammud, mis on võimalikud tänu koostööle erinevate gruppide vahel. Soovin südamest tänada kõiki, kes on panustaud Eesti haridusse. Aitäh!