« Tagasi

Päästjad veeohutusest: tunne ennast ja veekogu, hoia lähedastel silm peal!

1. juunil algas Eestis ametlikult suplushooaeg. Päästeamet tuletab meelde, et veemõnusid nautides on oluline järgida ettevaatusabinõusid, et kosutavast karastusest ei saaks traagiline õnnetus.

Tunne veekogu!

Ujuma mine alles siis, kui vee temperatuur on vähemalt 19-20°C, mõõtes ühe meetri sügavuselt. Ujumiskoha põhi peab olema liivane, tasane ja aeglaselt sügavaks minev. Jõgedes sobivad ujumiseks madalad, aeglase vooluga kohad. Karjäärides, kanalites, mudase vajuva põhjaga järvedes, kiirevoolulistes jõgedes, tiikides ja kohtades, kus vohavad vesikasvud on ujumine ohtlik.

Valva veekogu läheduses lapsi!

Väikelapsel on ettekujutus endast kui kõikvõimsast – see paneb neid ikka ja jälle uusi katsetusi ette võtma. Väikelastele meeldib vesi väga, samas ei taju nad veega seonduvaid ohte. Eriti ohtlikud on kodutiigid. Nende ääred on enamasti järsud ja vesi läheb järsku sügavaks, mille tõttu laps libastudes sealt ise välja ei pääse. Traagiliste õnnetuste ärahoidmiseks olge lastega üksteise vahetus läheduses, et hätta sattunud laps viivitamatult abi saaks. Kui on hirm, et Sa ei suuda lapsi kogu aeg jälgida, tasub kaaluda tiigi ümber aia ehitamist.

Ujumise abivahendid loovad petliku mulje

Täispuhutavad rõngad ja kätised ei ole ujumiseks turvalised. Need võivad lapse kaldast eemale viia või juba varasema vigastuse tõttu tühjaks minna. Ujumisrõnga puhul on lisaohuks lapse tagurpidi keeramine nii, et laps jääb vee alla lõksu - tagasi õigesse asendisse laps ennast keerata ei jõua.

Vette mine, ära hüppa!

Tihtipeale satuvad suplejad haiglasse, kuna said trauma vette hüppamise tagajärjel. Tundmatus kohas vette hüppamisel ei tea keegi, mis võib põhjas olla. Tumedas vees võivad märkamatuks jääda teravad kivid, kännud ja augud. Samuti ei teata vee sügavust ja põhja reljeefi ja hüpatakse peaga põhja, mille tagajärjel vigastatakse lülisammast. Vigastuse võib saada ka vales asendis vette maandumisel.

Tea oma võimeid!

Hea ujuja suudab peatuseta ujuda umbes kilomeetri. Kui Sa ei ole nii hea ujuja, siis on targem ujuda kalda poole või piki kallast. Vali nii sügav vesi, et seistes ulatuksid jalad põhja.

Kanna päästevesti - vest päästab veest!

Päästeveste on erinevaid variante:  päästevest ja paukvest paadisõiduks ning ohutusvest sportimiseks. Päästevestil on pead toetav krae, mis aitab Sind ka siis, kui oled mingil põhjusel vette kukkudes teadvuse kaotanud. Vest tõstab Su vee peale ja keerab selili, nii jäävad Sinu hingamisteed veest välja. Lisaks on päästevestid olemas nii kassidele kui ka koertele, et ka neil oleks ohutu viibida veekogul. Sarnaselt inimese päästevestidega on ka lemmiklooma päästevesti puhul oluline, et vest oleks kandjale sobivas suuruses ja korrektselt kinnitatud – nii ei ole see lemmiku jaoks häiriv ning tagab ka vesti toimimise õnnetuse korral.

Ära uju ise ega luba sõbral ujuda alkoholijoobes!

Alkoholi tarvitanuna ei suuda sa ujuma minnes oma võimeid objektiivselt hinnata - oled endas kindel, et suudad sel hetkel ujuda sama hästi kui kainena. Ujumisel on kindel rütm, kuidas käed ja jalad koos töötavad ja mis hetkel sisse-välja hingad. Purjus inimese liikumises pole mingit rütmi - sinu liigutused ei ole kontrollitavad, koordinatsioonihäirete tõttu võib vesi sattuda hingamisteedesse ja satud paanikasse.

Pea meeles! Uppumissurmade vältimine algab juba kaldalt – hoia silm peal lastel, säilita endal selge mõistus ja takista ka purjus sõpra vette minemast!

Ohutut veekogude ääres viibimist!

Liina Järvi

Päästeameti Ida päästekeskuse ennetusbüroo nõunik