« Tagasi

Prügistamine vallas

Ene Muttika

järelevalvespetsialist

Käesoleva aasta kevadperioodil hakkab valla territooriumil silma prügistamisprobleem, eriti terav on see Aseri piirkonnas, kus on näha rohkelt loodusesse tekitatud prügihunnikuid. Jääb mulje, et kellegi maha visatud käputäis prügi annab teistele justkui õiguse samasse kohta hakata lisa tooma. Tegemist on nn katkise akna efektiga, kus korratus tekitab veel rohkem korratust ning sellest võib saada alguse kogu piirkonna allakäik. Sellise tegevusega muudame kergesti prügilateks oma koduvalla metsad, rohumaad ja teeääred.

Eriti kurb on näha, et mõnel inimesel on tulnud pähe kasutada muuhulgas ka kuivenduskraavi prügimäena. Selline tegevus halvendab eeskätt ümberkaudsete elanike heaolu, kuna liigvee isevoolse ärajuhtimise takistamine võib tekitada piirkonnas liigniiskust ning kahjustada ümbritsevat keskkonda.

Mõni aeg tagasi oli üsna tavapärane, et hajaasustusega piirkondades kaevati auk maasse, topiti prügi täis, auk aeti kinni ja olidki jäätmed ladestatud. Tuletan meelde, et tänapäeval on selline tegevus lubamatu ja ka seadusevastane. Loodan, et keegi isegi ei mõtle sellisel moel vabaneda majapidamises tekkivatest jäätmetest.

On selge, et looduses olevaid prügihunnikuid ei tekita keegi muu kui ümberkaudsed elanikud. Siit ka palve: kui keegi märkab kahtlaseid sõidukeid (võimalusel märkida üles sõiduki registreerimisnumber) või kahtlast tegevust, mis viitab ebaseaduslikule jäätmekäitlusele, siis palume sellest teavitada keskkonnainspektsiooni, politseid või vallavalitsust. Sama kehtib ka juhtudel, kui leiate loodusest ebaseadusliku prügihunniku.

Prügistamise eest ettenähtud karistused on üsna krõbedad. Näiteks jäätmete ladestamise eest väljaspool jäätmekäitluskohta saab füüsilist isikut karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut (1 trahviühik on 4 eurot), juriidilist isikut kuni 3200 euroga. Viru-Nigula valla jäätmehoolduseeskirja rikkumise eest saab füüsilisele isikule määrata rahatrahvi suuruses kuni 200 trahviühikut, juriidilisele isikule kuni 20 000 eurot. Siinkohal on oluline märkida, et kui inimene annab oma jäätmed üle isikule või asutusele, kellel puudub vastav luba ning jäätmed satuvad selleks mitte ettenähtud kohta (nt loodusesse), vastutab selle eest ka algne jäätmevaldaja. Seadus võimaldab vastutusele võtta nii jäätmete algse omaniku kui ka maaomaniku, kelle maale on jäätmed ebaseaduslikult ladestatud. Jäätmevaldaja peab olema veendunud, et annab jäätme üle jäätmeveo luba omavale isikule. Maaomanikule langeb vastutus juhul, kui jäätmeladestajat ei ole võimalik kindlaks teha. 

Kinnistu omanikud, palun kontrollige regulaarselt oma kinnistute olukorda, vajadusel korraldage selle prügist puhastamine ning kogutud jäätmete üleandmine jäätmevedajale. Endises Kunda linna ja Viru-Nigula valla piirkonnas toimub korraldatud jäätmevedu, mille leping on sõlmitud firmaga Eesti Keskkonnateenused AS (kehtib kuni 31.10.2024). Endist Aseri valla piirkonda teenindab OÜ Ekovir kuni 30.11.2020, peale seda liitub terve vald ühtseks korraldatud jäätmeveo piirkonnaks.

Jäätmekäitlust vallas reguleerivad jäätmeseadus1, mis on kättesaadav Riigi Teataja kodulehel https://www.riigiteataja.ee/akt/114062013006, ning valla jäätmehoolduseeskiri, mis on täitmiseks kõigile valla territooriumil viibivatele või elavatele füüsilistele isikutele ning alaliselt või ajutiselt tegutsevatele juriidilistele isikutele. Viru-Nigula Vallavolikogu 28.02.2019 määrus nr 51 „Viru-Nigula valla jäätmehoolduseeskiri" on kättesaadav Riigi Teataja kodulehel https://www.riigiteataja.ee/akt/409032019015 .

Hoidkem vallas korda ja puhast loodust!