Koroonakriis ei ole puutumata jätnud vist ainsatki valdkonda ning eriti tugevalt on see mõjutanud just turismisektorit. Vaadates asja positiivset külge, on kriis kindlasti turu puhastumise ning ärimudelite ümbervaatamise aeg. Inimeste tarbimisharjumused on muutumas ning pakkujad peavad olema võimalikult paindlikud ja reageerima turu muutustele. Sellel aastal otsivad eestlased masside vältimiseks suurte spaahotellide kõrval üles ka väiksemad kohad ja turismitalud. Hinda lähevad väiksemad puhkemajad ning kohalikud võimalused aktiivse puhkuse veetmiseks meie kaunis looduses. 

Piirid on lahti, kuid välismaale reisima ei rutata 

Euroopa Liidu piirid on lahti, reisida tohib, kuid paljud inimestest lihtsalt ei julge või ei taha välismaale reisida. Lisaks ei pruugi välisreis kujuneda erinevates riikides kehtestatud piiranguid arvestades just selliseks elamuseks, nagu soovitud. See on siseturismile suur võimalus.  

Arvestades ülemailmset koroonakriisi, võtab välismaiste turistide uuesti liikuma hakkamine aega. Inimesed on ettevaatlikumad, teevad tõenäoliselt lühemaid riigisiseseid reise ja ühepäevaseid matku. Pole võimatu, et leitakse uuesti üles telkimiskohad ja teised privaatsemad kämpingu- ja telkimisplatsid. 

Vaatamata keerulisele ajale usuvad turismiettevõtjad, et suvi tuleb küll teistmoodi, kuid edukas. Vesteldes kohalike ettevõtjatega jääb kõlama lootus heale turismisuvele. Kõik panused

pannakse kohalikele. Eriolukorra tõttu on selleks hooajaks valmistatud pikalt ja põhjalikult. Vahepealne vaikeelu on ettevõtjatele andnud võimaluse teha remonti või viia elu muid seni pooleli olnud projekte. See näitab, et usk ja lootus koroonakriisi kiuste heale turismisuvele ei ole veel kadunud. 

Elamusteenused, nagu loodusturism, kultuuriturism ja aktiivse puhkuse teenused, lähevad sel suvel eriti hinda. Turismiettevõtjad näevad vaeva, et pakkuda kohalikule turistile põnevat vaheldust pärast pikalt kodus veedetud aega. Pingutatakse selle nime, et kohalik turist lahkub siit positiivsete elamuste ja emotsioonidega ning leiab tee tagasi. 

Viru-Nigula valla turismiettevõtjad kohanevad muutustega 

Viru-Nigula vallas tegutseva Lammasmäe Puhkekeskuse peremehe Meelis Parijõgi sõnul on hooaja algus olnud rahulik. „Suuremad broneeringud tühistati koroonakriisi alguses, kuid hakkavad vaikselt taastuma. Paljud ettevõtted on oma suvepäevad, üritused või seminarid ära jätnud või järgmisesse aastasse lükanud. Reklaami pole me pidanud kunagi tegelikult tegema, sest hooajaks on enamik broneeringuid juba varakult tehtud," rääkis Parijõgi. 

Täna peab kohanema uue olukorraga. „Keskendume hetkel rohkem väiksemate gruppide ja erakliendi pakkumistele.  Üks muutus on see, et inimesed tulevad seiklusi otsima väiksemate seltskondade ja peredega. Meie meeskond on kohal iga päev kindlasti kella 8-17 ja vajadusel kauemgi ning valmis soovijatele elamusi pakkuma," ütles Parijõgi. 

Lammasmäel on aktiivse puhkuse veetmise võimalusi nii vee peal kui maismaal. Jätkuvalt on populaarsed traditsioonilised kanuumatkad, mida pakutakse ka väiksematele gruppidele ja mida saab kombineerida autosafariga. „Kunda jõe ürgorg on üks müstiline paik, mille kärestikud pakuvad tõelist elamust ja adrenaliini ka seiklusjanulisematele külastajale. Kunda jõgi on tänu oma kiirele voolule ja suurveele üks parimaid kanuutamiseks Eestis. Lisaks sellele on puhkekeskuse uuemateks võimalusteks ATV- ja fatbike-matkad: iga seltskond saab valida just enda soovitud pikkuse- ja raskusastmega matka. Matkal saab tutvuda ümberkaudsete huvitavate paikadega (soojärved ja rabad, lehisepuistu, paekivikarjäär, turbaväljad, metsarajad). Pärast tegusat päeva saavad soovijad kosutada end erinevate sauna- ja kümblusmõnudega. 

Lammasmäe suitsusaun

Üks uus ja eriline lahendus on telksaun, mida on mugav matkadele kaasa võtta. „Telksaun on mobiilne ja seda saab püsti panna just sinna, kus soovitakse. Saun läheb kiirelt soojaks ning ei jää kindlasti alla traditsioonilisele leilisaunale ning mis kõige tähtsam – elamus on garanteeritud," rääkis Parijõgi. 

Juulikuus on põhjust Lammasmäele vabaõhuetendust nautima tulla. 20.-23. juulini etendub seal Sven Nordqvisti fantaasiarohkel ja lõbusal lool põhinev muusikaline koguperelavastus "Pettsoni ja Finduse Rebasejaht". Piletid ja lisainfo piletilevist.   

Rohkem infot Lammasmäe Puhkekeskuse võimaluste kohta: www.lammasmae.ee  

Merevaatega puhkekeskus valla piiril  

Mereoja on täiesti uus ja tänapäeva nõuetele vastav puhkekeskus, mis asub Tallinna-Narva maantee kõige kaunima vaatega Kõrkküla lõigul. Karavanide ja telkidega reisijatele on täiesti uues ja tänapäevases kämpingus spetsiaalsed  murukatte ning elektriühendusega puhkealad. Majutusvõimalusteks on kas uued ja modernsed kämpingmajad või glamuursed telkmajad ehk glampingud, mis mahutavad neli inimest. Lastele on kämpingus eraldi ala, kus on lustimiseks suur mänguväljak. Lisaks merele pakub külastajatele lõõgastust leilisaun.  

Glämpingu telgid

Mereoja Kämpingu perenaise sõnul on see hooaeg on nende jaoks põhimõtteliselt hukas. „Eriti nukker on see, et sellest suvest pidi saama meie esimene päris hooaeg. Oleme viimased kümme aastat panustanud kõik oma jõuvarud siia ning ei osanud uneski näha, et esimese täishooaja eel meid selline tagasilöök tabab," sõnas ta. 

Mereoja peamisteks klientideks on karavanide ja telkidega reisijad ning matkajad, kes otsivad mõnusat ja rahulikku peatumispaika kaunis looduses. „Meie eeliseks on looduskaunis privaatne asukoht, oma liivarand, merekohin ja linnulaul – siin on ideaalne koht vaikseks puhkuseks ning välisturist oskab seda hinnata," rõõmustas perenaine. 

Naise sõnul oli eelmisel aastal oli kämping samal ajal juba saksa turiste täis. „Meie kliendid on peamiselt Saksamaalt, Belgiast, Hollandist ja Austriast. Eesti turist moodustab 35% kogu külastajatest ning kindlasti me nendest ära ei ela. Lisaks sellele on kohalik turist väga ilmatundlik. Kui vihma sajab, hakatakse massiliselt broneeringuid tühistama," selgitas ta ning lisas, et välisturist on turvalisem: tuleb iga ilmaga ning peatub pikemalt. Samas on need vähesed Eesti pered, kes siia karavanidega tulevad, väga toredad ning üldjuhul tulevad ka tagasi. 

Vaata rohkem: https://mereoja.eu/ 

Privaatne pelgupaik Mahus 

Mahu rannaääres privaatset Karineeme Puhkemaja pidav Mati Saarend ei lase saabunud koroonaviirusest ennast heidutada. „Jah, välismaalased ütlesid kõik broneeringud viiruse saabudes üles ning aprill ja mai olid väga vaiksed. Praeguseks on broneeringud taastunud meie oma kohalike turistidega. Pool juunit ja terve juuli on juba põhimõtteliselt täis. Augustis leiab veel vabu nädalavahetusi puhkuse broneerimiseks," rääkis peremees.  

Mehe sõnul erinevad välismaalased kohalikest turistidest oma harjumuste poolest. „Välisturistid teevad oma broneeringud pikemalt ette ja tulevad kauemaks. Eestlased armastavad teha äkkbroneeringuid. Viimasel ajal on juba trendiks saanud, et paar tundi helistatakse ette, uuritakse saadavust ja juba sõidetakse. Sellisel juhul tuleb kiiresti reageerida," selgitas Saarend.  

„Mina võtan praegust olukorda rahulikult, sest puhkemaja pean ma hobikorras. See viirusepaanika minu elukvaliteeti ei muuda. Vahepealset vaiksemat aega kasutas peremees puhkemajas nokitsedes ja remonti tehes. „Näiteks alustasin vana garaaži asemele uue toa ehitusega. Iga aasta tuleb ikka midagi kõpitseda või uut välja mõelda. Ka praegu valmib üks uus tuba vana garaaži asemele, mida siin vaikselt nokitsemas käin." Koroona on mul ka puhkemajas olemas. Eks ikka see mäng, mis nüüd sellenimelise viiruse tõttu taas populaarsust kogub," naljatleb Saarend. 

Peremees Mati Saarend puhkemaja ees 

Karineeme Puhkemaja on ideaalne pelgupaik linnakärast põgenemiseks. Metsaga ümbritsetud puhkemajast avaneb lummav vaade Läänemerele. See on ideaalne peatumispaik neile, kes soovivad ümbritseva loodusega jalgsi või jalgrattaga tutvuda. 

Puhkemaja mahutab ka suuremaid seltskondi. 

Rohkem infot: https://www.facebook.com/karineemepuhkemaja  

Samuti Mahus paikneva Kuuseoksa Puhkemaja peremehe Kalmer Selge sõnul tühistati enamik broneeringud koroonakriisi alguses ära ja just välisturistide poolt. „See on ka mõistetav, sest teadmatus tuleviku ees valitses meid kõiki. Ma ise arvan, et enne augustit välisturiste ei tule. Praegu jääb lootus siseturismile,  kuid arvestades broneeringuid oleksin pigem oodanud suuremat huvi. Kahjuks on sellel aastal olnud ka ilmad pigem kehvad – polnud lund ega sooja ja inimesed liikusid vähem. Loodame väga, et ilmad lähevad paremaks ja kuna välisreise pigem ette ei võeta, siis leitakse ka meie puhkemaja üles," selgitas Selge ning lisas, et see viirus tuleb pigem kasuks kui kahjuks ja inimesed hakkavad jälle hindama lihtsaid asju ja võtavad elu rahulikult ja mõistlikult. 

Kuuseoksa puhkemaja mahutab kuni kuus külalist. Majas on avar saunaruum ning kõik vajalik mugavaks külastuseks. Privaatses hoovis on oma mänguväljak ja lõkkeplats. Mereni on 4 km.  

Rohkem infot puhkemaja kohta: www.kuuseoksa.ee/ 

Seiklusterohke puhkus Lontovas  

Kunda külje all jõe kaldal Lontovas asuvat samanimelist seiklusparki ja puhkekeskust pidava Revo Koha sõnul on nende tipphooajaks kevad-suvi ning peamiseks kliendiks aktiivset elustiili ja looduses liikumist hindavad eestimaalased. Lontova puhkekeskus ja seikluspark sobib lõõgastavaks puhkuseks nii peredele kui ka sõpradele: siin saab avada mõnusa maakontori ja end proovile panna seikluspargi radadel.  

„Kriisi alguses tühistati palju broneeringuid, kuid kohe kui ilmad veidikenegi ilusamaks läksid, olid külastajad kohal nii seikluspargis kui ka Blücheri kohvikus," rääkis Koha. Mehe sõnul on koroonakriis esmajoones mõjutanud puhkemaja käekäiku. „Eelmisel aastal valminud puhkemaja, mis võõrustab esmajoones eraklientide üritusi: koosolekuid, seminare, meeskonnaüritusi ning vähesel määral ka suuremaid perekondlikke üritusi, seisis märtsis ja aprillis suletuna. Nüüdseks oleme taas saanud broneeringuid nii ürituste läbiviimiseks kui ka majutuseks," oli ta positiivne. 

Lontova puhkekeskus on selleks aastaks välja töötanud puhkusepaketid, mis on esmajoones suunatud peredele ja linlastele, kes sooviksid suvel puhata looduses. „Pakett sisaldab kõiki meie poolt pakutavaid võimalusi: seiklus seikluspargi radadel, kõhukinnitus või väike maius Blücheri kohvikus, ööbimine koos saunamõnudega puhkemajas," selgitas Koha ning lisas, et loomulikult oleme avatud ka väiksemate perekondlike sündmuste, ettevõtete seminaride või meeskonnaürituste korraldamiseks. 

Lontova puhkemaja uued rajatised võimaldavad seltskondlikke üritusi korraldada ka väljaspool siseruume – meie maalilise looduse keskel. „Kui juba eelmisel aastal said külalised nautida õues paikneva kümblustünni mõnusid, siis selleks aastaks on valminud lisaks ka grillkoda ning väliterrass," selgitas ta.  

Tutvu Lontova puhkusepakettidega: www.lontova.ee  

Külastuskeskus Kõrtsialusel 

Kõrtsialusel, päris Tallinn-Narva maantee ääres asub külastuskeskus. Tegemist ei ole siiski keskusega igapäevaste tegevuste mõttes, vaid pigem seltsimajaga, kus kogukond saab aeg-ajalt kokku, et üheskoos midagi teha. Peod ja talgud on iga-aastased, kuigi eriolukord seekord „Teeme ära" talguid korraldada ei lubanud, aga vaatamata sellele kõik leidsid siiski koha, kus pisut toimetada.  

Kõrtsialusel tegutseb ettevõte R.K. Riikal OÜ, kindlasti tuntuma nimega Jäägri Grill. Pakutakse igapäevaselt toitlustust, oodatakse huvilisi seminaridele, sünnipäevi ja teisi üritusi korraldama. Samuti majutatakse soovijaid.  

Jäägri Grilli peremehe Kalle Kohveri sõnul broneeringud kriisi ajal tõesti tühistati ning toitlustuskoht oli 1,5 kuud suletud. Aga ehitusturist õnneks ei jätnud neid ka kriisi ajal. Jäägri Grill avati taas 1. mail ning nüüd on taas liikvel ratturid ja erinevad seltskonnad, kes üheskoos Eestimaad avastavad ning mööda sõites keha kinnitama või ööbima tulevad. Saun on samuti korralik ja piisavalt suur, et mõnusalt sõpradega vihelda. Sel aastal loodetakse valmis saada Jäägri Grilli teise korruse, kuhu on tulemas juurde majutuskohti ja õppeklass. See võimaldab edaspidi rohkem rõhku panna erineva suurusega gruppidele seminariteenuse pakkumiseks, sest kõik vajalik on kohapeal olemas. 

Kalle tegeleb ka jahiturismiga – see teenus on samuti hetkel soiku jäänud, aga huvi tuntakse ja uuritakse, millal taas oleks võimalik tulla. Põhiline klient tuleb Soomest ja Saksamaalt.  Kõrtsialusel toimetajad loodavad, et kliendid jäävad käima ja siseturism hakkab hoogsalt kasvama.