Fotol Resto Valge Pärl.

30. juulil toimus juba viiendat korda Viru-Nigula vallas kodukohvikute päev. Seekord oli kokku 11 kohvikut, mida sai valla eri paigus külastada. Ajalehe toimetus intervjueeris nendest viit: Kunda Loode tänava kodukohvikut (Aivo Mirka), Kristeli Lauda kohvikut (Kristel Allikmäe), Restot Valge Pärl (Laure Nõmme), Lotte kohvikut (Aigar Sambla) ja Rannu Külamaja kohvikut (Ülle Lillepea).

Mitmendat korda te kodukohvikute päeval oma kohvikuga osalesite?

Loode tänava kodukohvik: Tegime esimest korda. 

Kristeli Lauda kohvik: Vot see on keeruline küsimus, kuna olen eelnevalt teises kohas elades võtnud osa meie valla kohvikute päevast ja siis Rannu Külamajas aidanud teha kohvikut. Seekord teen enda, Kristeli Lauda kohvikut.

Rannu Külamaja kohvik: Meie osalesime juba neljas kord.

Resto Valge Pärl: See suvi oli kolmas kord.

Lotte kohvik: Meile oli see nüüd neljas aasta, kui mälu ei peta. Kunagi vanemad alustasid ning ülejäänud pere ning sugulased on vaikselt kampa löönud. Sellest on saanud meie jaoks iga-aastane nii-öelda suurüritus.

Mis ajendas teid kodukohvikute päeval osalema?

Loode tänava kodukohvik: Nooremale tütrele meeldib küpsetada, lõpetas sel aastal töö kõrvalt kondiiter-pagari eriala Tartus, nii et miks mitte. Idee oli minu ja teised tulid rõõmuga kaasa. Ilm oli ilus ja rahvast käis palju.

Kristeli Lauda kohvik: Mis mind ajendab midagi tegema? Olen vist üdini loomeinimene ja kui kuskil midagi loomingulist teha saab, siis seda ma ka teen. Olen endale lauda taha mõnusa istumiskoha sisse seadnud. Ühel hetkel piiksusid laudas tibud, keda peab kindlasti inimestele näitama, sest nad on üliarmsad, siis polnud kahtlustki, et tuleb teha enda kohvik.

Ja küpsetamine-vaaritamine meeldib mulle ka.

Rannu Külamaja kohvik: Varasem kogemus oli eeskujuks.

Resto Valge Pärl: Käisime ühel suvel lähikonnas kodukohvikus ja mõtlesime, et selline kodukohvik on tegelikult puudu, kuhu ise tahaks väga hea meelega minna - selline veidi restoranilik ja väljapeetum, riidest salvrättide ja päris lauanõudega. Lisaks on meil kodu aastate jooksul väga mõnusaks kohaks vormitud ja tahame seda teistega veidi jagada. Ja loomulikult oli oluliseks eelduseks ka see, et meile meeldib süüa teha. Oleme värske käsitööpasta suured fännid.

Lotte kohvik: Eks see esimene kord oli kindlasti suhteliselt raske - kogu asja korraldamine ning läbi mõtlemine, et mis ja kuidas. Tollal aga nägime, et kui lahe ja toredaid inimesi kokku toov üritus see on, siis tekkis juba nagu väike pisik. Klientide kiidusõnad aitavad kindlasti väga palju kaasa, et tekiks jälle soov kohvikutepäevast osa võtta. Peab ära mainima, et tänu ema vennale Arminile leiab iga-aastasest menüüst uusi väljakutseid ning enneolematuid maitseelamusi.

Kas oli mõni toit teie menüüs, mis osutus eriti menukaks?

Loode tänava kodukohvik: Hästi menukad olid koogid: porgandikook, Vana Tallinna kook, jogurtikook virsikutega, mustsõstrakook. Aga ka kartulisalat, pannipitsa ja fritüüritud hiidkrevetid kastmega. Muidugi panna cotta koduste vaarikatega "hävitati" kahe tunniga. See on küllaltki suur ettevõtmine, aga tasus sellegipoolest ära. 

Kristeli Lauda kohvik: Pitsa on alati esimene asi, mis pintslisse pannakse, muidugi lisaks kodune kartulisalat ja sõrnikud. Meil on ka hittsalat, mis valmis Aseri Noortekas, kui Teaduskeskus Ahhaa meie juures teadlaste ööd tegemas käis. Me määrasime erinevate puu- ja juurviljade C-vitamiini sisaldust. Kõik toidud olid puu- ja juurviljadega. Nii sündiski juustu-singi-puuviljasalat. Lapsed olid alguses skeptilised, aga nüüdseks on see täielik hitt.

Rannu Külamaja kohvik: Meil on Pavlova kook alati kõikide lemmik ja sellel aastal ka Põhjameresupp.

Resto Valge Pärl: Mudakook on vist igal aastal kõige suurem menuk olnud ja ka see aasta polnud erand. Samuti on aasta-aastalt suurenenud huvi šokolaadipasta vastu, mis on üsna eksklusiivne toit ja sellisel kujul seda kindlasti mujalt ei saa.

 

Mida te ootasite kodukohvikute päevalt ja kas ootused täitusid?

Kristeli Lauda kohvik: Tegin kohviku selleks, et sõpru ja tuttavaid näha ja see õnnestus 100 protsenti. Toidud said ka kõik maha müüdud. Pean tänama oma last Matthiast ja sõbrannat Moonikat, kelle abita poleks ma seda kohvikut teha suutnud.

Rannu Külamaja kohvik:  Päriselt ei olnud nii, nagu meie seda tahtsime teha, aga võis rahule jääda.

Resto Valge Pärl: Ootused kindlasti täitusid, sest peamiseks ootuseks oli see, et meie ise saaks asjaga hästi hakkama ja kliendid oleks rahul. Usume, et see õnnestus.
Lotte kohvik: Kohvikute päevalt ootasime seda, mida oleme igal aastal oodanud - mõnusat olemist ning uusi väljakutseid. Sest iga kord, kui saab päev õhtusse ning kohvik suletud, langeb pinge ning oleme jälle koos suure perega, kellega muljetada ning väike tänupidu teha.

 

Kas tunnete, et võiks ka järgmisel aastal osaleda?

Kristeli Lauda kohvik: Kui abilisi on, siis miks ka mitte.

Rannu Külamaja kohvik: Osaleda võiks ikka ja alati uute ideedega.

Resto Valge Pärl: Kindlasti on plaanis osaleda, kui kuupäevad sobivad ja õnnestub restoran mehitada. Leiame, et arenguruumi veel on ja tahaks kindlasti uuesti proovida.

Lotte kohvik: Kindlasti osaleme ka järgmisel aastal! Juba enne selle aasta kohvikutepäeva lõppu tekkisid ideed ja mõtted, mida järgmisel aastal ette võtta. 

 

Millised on teie nõuanded/näpunäited uutele kodukohvikute pidajatele?

Loode tänava kodukohvik: Kes tulevikus proovida tahab, siis julgesti! Karta pole midagi. Kohtumiseni järgmisel aastal!

Kristeli Lauda kohvik: Tehke ära!

Rannu Külamaja kohvik: Uutele tegijatele soovitan võtta menüüsse midagi eripärast ja valikut mitte väga suureks ajada.

Resto Valge Pärl: Tehke oma kohvik enda näo järgi, siis see tuleb kõige loomulikum ja õnnestub kindlasti kõige paremini. Lisaks ei tohi karta äpardumist, vaid tuleks lihtsalt läheneda loovalt ja püüda leida lahendusi. Lõppude lõpuks oleme kõik üldjuhul algajad ja keegi ei peaks ootama perfektsust.

Lotte kohvik: Kui kellelgi on soovi samuti proovida, siis oskame enda poolt vaid julget pealehakkamist soovida. Alguses võib mõte veidi hirmus olla, kuid sellest tuleb üle olla. Hea seltskonna ja lähedaste inimestega tuleb sellest kindlasti midagi vägevat!