Kunda kooli gümnasistidel ja põhikooli lõpuklassi õpilastel oli 4. ja 5. novembril suurepärane võimalus kuulata kolme eripalgelist loengut energeetika ja keskkonnahoiu valdkonnast. Tinglikult võiks neid ettekandeid nimetada koondnimega „Kunda kooli kliimakõnelused", kuna nii teemalt kui ka toimumisajalt langesid need kokku Šotimaal Glasgow's ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osapoolte kohtumisel fookuses olnuga.

Diana Revjako ja Allan Vrager Fermi Energiast pidasid loengu tuumaenergia vajalikkusest ja uue põlvkonna tuuma väikereaktori rajamisest Eestisse. Ettekandes toodi välja tuumaenergia positsioon maailmas, selle roll kliimaneutraalsuse saavutamisel ning kaasnevad keskkonnamõjud koos leevendusmeetmetega. Selgitati, mis on uue põlvkonna väikereaktor ning millised sammud tuleks eelnevalt astuda riiklikul tasandil, et reaktorit Eestisse rajada saaks.

Teises loengus astusid õpilaste ette suurte tootmisettevõtete juhid. Estonian Celli kvaliteedi- ja keskkonnajuht Kersti Lužkov rääkis, kuidas keskkonnahoid ja energiasäästulahendused käivad käsikäes. Õpilased said ülevaate tehase loomise kronoloogiast, haavapuitmassi tootmise hingeelust ning kuhu ja kui palju Estonian Cell oma toodangut ekspordib.

Hoolimata sellest, et Estonian Celli energiavajadus on võrdne kogu Tartu linna energiatarbimisega, on ettevõte vähendanud energiatarbimist 1/3 jagu võrreldes ettevõtte käivitamise perioodiga. Teadlikult suhtutakse nii energiatarbimisse kui ka jäätmekäitlusesse. Nimelt toodab Estonian Cell reoveest biogaasi, kompost suunatakse põllumajandusse ning saepuruülejäägid puitlaastplaatide tootmisse.

Kooli vilistlane ja AS Kunda Nordic Tsement juht Meelis Einstein keskendus elektrienergia tarbimise kasvule nii kodumajapidamises kui ka tööstuses. Meelis Einsteinil oli kaasas ainult üks, kuid seda kõnekam slaid, mis kirjeldas energiatarbimise kasvu ajavahemikus 1980–2030. Ta kutsus noori kaasa mõtlema ning otsima vastust küsimusele, kuidas on võimalik lõpetada fossiilsete kütuste kasutamine nii, et me ei peaks järele andma saavutatud elustandardis. Kuidas on võimalik saavutada süsinikuneutraalsus nii, et ka arengumaad saaksid parandada oma elustandardit?

Viimasena tegi oma ettekande kooli vilistlane ja Tartu ülikooli teadur ning viimased kolm aastat ka keskkonnaühenduse Eesti Roheline Liikumine energeetika- ja kliimaeksperdina tegutsenud Madis Vasser. Tema rääkis sellest, kuidas paljud keskkonnaprobleemid ja nende lahendused on tugevalt seotud sellega, kuidas, kui palju ja milleks me energiat kasutame. Madis rõhutas, et me ei saa süüa külmkapist asju, mida seal pole. Täpselt nii tuleks suhtuda ka elektrienergia tarbimisse – me ei saa tarbida elektrit, mida meil pole. Seetõttu peaks juba täna igaüks mõtlema sellele, kuidas tarbida vähem ja nutikamalt. Tema sõnul pole süsinikuneutraalseks muutumine võimalik ilma tarbimisharjumusi korrigeerimata.

Kolm koolitundi olid täis tihedat ja mõtlemapanevat informatsiooni. Külalised rõhutasid, et äärmiselt oluline on õppida reaalaineid ja inseneeriat. Madis Vasser lisas omalt poolt, et õppida tasub seda, mis huvi pakub ning lisada sinna juurde pisikene keskkonnahoiu aspekt. Loodame, et noored võtavad esinejate nõuandeid kuulda.

Täname koolipere nimel kõiki külalisi ning loodame meeldiva koostöö jätku.

Kristi Aron
Kunda ühisgümnaasiumi direktor